Kullassepatöö on aastatuhandeid vana

Üks vana kullassepameister on öelnud: ” Kullassepatöö on väga lihtne ja see hõlmab endas kümmet peamist töövõtet.”
Kuid lisas siis naeratades: “Aga seal on kümneid tuhandeid trikke.”

Ajalooliselt valmistasid kullassepad lisaks ehetele ka hõbedast söögiriistasid, taldrikuid, küünlajalgu, dekoratiiv- ja tarbenõusid ning tseremoniaalseid ja religioosseid esemeid, kuid tänapäeval on kullassepad spetsialiseerunud peamiselt väärisehete valmistamisele.

Kes on kullassepp?

Kullassepp on metallitööline, kes on spetsialiseerunud töötama kulla ja muude väärismetallidega sealhulgas hõbe ja plaatina, aga ka pronksi, vase ja muude baasmetallide sulamitega ning vääriskividega.
Erinevate väärismetallide ja nende kasutamise kohta kullasssepatöös saad lugeda juba varsti siitsamast blogist.

Tänapäeval on kullassepad spetsialiseerunud peamiselt väärisehete valmistamisele, kuid ajalooliselt valmistasid kullassepad ka hõbedast söögiriistasid, taldrikuid, küünlajalgu, dekoratiivseid ja tarbenõusid ning tseremoniaalseid ja religioosseid esemeid.

Sageli hõlmab kullassepa töö ka lihvitud vääriskivide ehk juveelide kinnitamist ning seega nimetatakse neid ekslikult juveliirideks. Traditsiooniliselt on aga juveliir isik, kes tegeleb juveeliäriga, väärisehete ostu ja müügiga ning teda ei tohiks segamini ajada kullassepa, hõbesepa, gemmoloogi, vääriskivi lihvija ega vääriskivi paigaldajaga.

Lisaks on veel inglise keeles nimetus „jobbing jeweller“, kes tegeleb ehete parandamise ja lihtsamate ehte modifitseerimistöödega, kuid kes Eestis nimetavad ennast siiski ka kullasseppadeks.

Milliseid töövõtteid kullassepad oma töös kasutavad?

Kullassepa töövõtete hulka kuulub mitmeid erinevaid metallitöötlemise viise. Traditsioonilisteks kullassepa töövõteteks on väärismetalli sulatamine, valamine, sepistamine, saagimine, lõikamine, viilimine, jootmine, lihvimine, graveerimine ja poleerimine.

Kullassepa töövahenditeks on erinevad tööriistad ja masinad, nagu valtspink, augurauad, erinevad vormimisvahendid, mille abil antakse metallile vajalik kuju. Erinevaid protsesse kasutades valmistatakse vajalikud detailid, mis ühendatakse jootmise teel ja viimistletakse.

Kullassepaamet hõlmas nii ehete valmistamise oskusi kui ka hõbesepa ameti oskusi. Traditsiooniliselt anti kullassepaamet üle põlvest põlve ning seega omandas enamus kullasseppasid oskused oma isa töökojas või õpipoisina kogenud kullassepameistri käe all.

Nagu eelpool öeldud, valmistab kullassepp ehteid väärismetallidest. Väärismetallide hulka kuulub kaheksa elementi – kuld, hõbe, plaatina ja veel viis plaatina perekonda kuuluvat metalli: iriidium, osmium, pallaadium, roodium ja ruteenium. Nende vastupidavus, välimus ja töödeldavus on omadused, mis muudavad kõik väärismetallid, välja arvatud osmium, ideaalseks just ehete valmistamisel kasutamiseks.

Metall Kasutamine ehtete valmistamisel
Kuld (Au) Kasutatakse sulamina, mis sisaldab teisi metalle
Hõbe (Ag) Kasutatakse sulamina, mis sisaldab tavaliselt 7.5 protsenti vaske
Plaatina (Pt) Kasutatakse sulamina, mis sisaldab teisi metalle
Iriidium (Ir) Tavaliselt lisatakse plaatinale, et muuta see kõvemaks
Pallaadium (Pd) Kasutatakse kivikinnituste valge kulla sulamis.
Aegajalt kasutatakse ka metalli ennast
Roodium (Rh) Kasutatakse valgete metallide elektrolüütiliseks katmiseks, et muuta need vastupidavamaks
Ruteenium (Ru) Lisatakse vahel plaatinale ja kullale, et muuta need kõvemaks
Osmium (Os) Liiga kõva, et kasutada ehete valmistamiseks

Kasutatakse sulamina, mis sisaldab teisi metalle.

Kasutatakse sulamina, mis sisaldab tavaliselt 7.5 protsenti vaske.

Kasutatakse sulamina, mis sisaldab teisi metalle.

Tavaliselt lisatakse plaatinale, et muuta see kõvemaks.

Kasutatakse kivikinnituste valge kulla sulamis.
Aegajalt kasutatakse ka metalli ennast.

Kasutatakse valgete metallide elektrolüütiliseks katmiseks, et muuta need vastupidavamaks.

Lisatakse vahel plaatinale ja kullale, et muuta need kõvemaks.

Liiga kõva, et kasutada ehete valmistamiseks